Kunksmoor

Mäletan lapsepõlvest, kuidas kunksmoori raamatus ja multifilmis kunksmoor ennast haletses, kui ta haige oli. Nüüd on mul täpselt sama tunne - oi kui paha on olla haige! Mitte, et ma seda tahaksin muidugi! Kes tahaks olla nii ilusa kevadise ilmaga kodus voodis teki all? Nu ega ma muidugi olnudki - selle asemel olin terve päeva õues ja toimetasin omas aias. Meil lähevad juba varased krookused õitsema ja loomulikult õitsevad juba lumikellukesed ja kohe-kohe hakkavad õitsema veel ka märtsikellukesed.
Nu õues oli väga mõnus olla, kuid ega enesetunne sellest kuigi palju paremaks ei läinud - nina ikka jookseb nagu mahlakask ja kõrvad on vaheldumisi vahelduva eduga lukus ja lahti:) Hingata oli ka hommikul raske ja palaviku tunne ka - aga nagu ma olen - ei suutnud ma voodis pikutada. Ju siis ei olnud veel piisavalt töbine! Eks siis homme paistab, mis minu tervisest saab.

Vähemalt oli päev ilus ja jõudsin üht-teist ära teha! Sellega ma olen rahul. Nüüd aga olen väsinud ja pea valutab ka natsa, nii et vist oleks aeg hakata haiget mängima.

Hoian pöialt pärnakatele, et nende alleele annaks hinnangu kompetentne pargi(spetsialist)meister. Ja et siis oleks tulemus soodus - et saaks säilida see, mis väärtuslik!

Sinine esmaspäev

Seda muidugi mitte otseses ja halvas tähenduses. Ilm on kevadine ka Luual. Kuigi võrreldes teiste kohtadega (näiteks Tartu või Otepää) on siin tunduvalt lumisem. Muide mind hämmastas see, et pargi peaväljaku vana pärna alleed on lõigutud. Ka paar suuremat haru on maha võetud. Hea küll ma mõistan seest täiesti mädanenud harude mahavõtmise vajadust, kui nad on nõrgaks muutunud, aga ma ei saa aru, miks peaksid kõik teed olema traktoriga liigeldavad?! Põhjendus, miks pärnade tüved alt ära laasiti oli aga just see! Nüüd on see allee nagu paljas.

Üleüldse oli eile tegelikult raske päev - inimesele, kes pole harjunud pideva pläkutamisega tunni ajal ja mokalaadaga, mida vältida pole võimalik - on see pehmelt öeldes kurnav.
Põgenesin korraks raamatukokku, kus on hea ja rahulik istuda. Imelik tundub ainult see, et Ivarit pole läheduses. See oli kuidagi loomulik, et ta olemas oli Luual:)Nii et Ivari - tervitused sulle siit kevadisest Luuast!

Täna siis tõin ka ära selle kohvimasina, mis mul kodus juba tükk aega seisis. Mõtlesin, et oleks hea see viia raamatukokku, et Aile saaks aegajalt endale ja oma külalistele kohvet keeta:) Nu proovime kohe täna selle ära!

Õnneseen!

Tänane päev oli tihedalt täid igasuguseid tegemisi - hommikul ärkasin jälle Estri kõrval ;) ja sellest ajast alates on kui möll lahti. Hommikusöök tuli alla kugistada ülimalt kiiresti, sest tulemas olid keskküttemehed, kes hakkasid torude vedamist ette valmistama tehes selleks meie majast shveitsi juustu.
Nu aga et see kõik võimalik oleks, tuli tuba toa järel ette valmistada suuremaks tolmutamiseks ning asjad hunnikutesse eest ära pakkida. Ja kui auguke või kaks tuppa puuritud ja mehed edasi liikusid, siis tuli ju see jama kõik kokku lükata ja elu jälle lahti pakkida.
Isa ehitas täna sahvrit edasi ja tegi sinna laudpõranda, mis on nii ilus, et tahaksin kohe oma tuppa ka sellist. Kui ta selle valmis sai, siis tõmbasin ma sahvri vanadest tumedatest laudadest seina ja põranda linaõliga üle ja nii ilus sai, et ei kujuta kül ette et sinna mullased kartulid või mingit muud jama peaks panema. Homme või järgmisel nädalal kunagi tõmban kiviseinad lateksiga üle ja siis saab ka riiulid sisse ehitada.
Muide, miks õnneseen? Mulle kingiti täna ühe erilise inimese poolt üks ilus lilleõis - veinipunane sametine roos! Täname teda!!
Käisin pesin endalt päevamustuse maha ja nüüd hakkan nautima puhkust. Vähemalt hommikuni:)

Naistepäev

Kas see on see mida tahame?? Võibolla. Ihkame, et üks päevgi aastas pandaks meid tähele ja kingitaks võibolla isegi mõni lillevars. Ootused ületavad aga tihti lootused ning tavaliselt me pettume. Oleks õige mitte oodata - vaid pigem ise endale meeldiv päev luua.
Nädala nali, nagu Arvi ütles, on minna naistepäeval vanasse anatoomikumisse vahakujude näitusele, kus välja on pandud ajaloolised kujud, mis on tehtud naiste (sugu-)haigusi kujutavatena! No miks ka mitte! Eks siis on teada, et mis haigus milleni võib viia:)
Enda naistepäeva kujundan mina ise - valides kellega saan kokku ja mida ma oma päevaga teha saan. Olgu siis tegevsteks õunapuude lõikamine või kohvikusse/näitusele minek:)

Proovitöötaja:)

Nii käisin täna jälle Kaido Kullamaaga rääkimas. Sain talt teada, et töökoha valmisseadmisega läheb umbes 2 nädalat ja et sel ajal võiksin ma teha talle nn. proovitööna 2 krundi detailplaneeringu. Või vähemalt avaldada omi mõtteid nende alade suhtes.
Positiivne on see, et mulle ei öeldud, et sorry aga me leidsime kellegi teise juba ja et unustasime sellest sulle teatada - nii käitus minuga sügisel üks kohtutäitur, kelle kontor asub Õpetaja 9-s. Igatahes tema oli väga ebameeldiv natuur - ise ütles, et austab täpsust ja otsekohesust?!
Nu nüüd hakkan siis oma pead vaevama info püüdmisega. Et siis kuidas ja millest peaks alustama. Tean, et Maa-ametist ja omavalitsuste kodulehekülgedelt on üpris palju infot võimalik kätte saada. Peaks vast ka Margole helistama ja uurima, mis tal oleks soovitada. Kahe nädala möödudes vast olen lepingule alla kirjutanud ja asun tööle!

Kevad tuli! :D

Võimas - arvan, et minu jaoks see nüüd just algas! Tegelikult juba täna hommikul kui silmad lahti tegin ja päikest siramas nägin. Olin maal ja eile kaua üleval, vaatasin W.A.Mozartist tehtud filmi. Küll ei jõudnud ma kõike ära vaadata ja nii umbes kolme ajal jäin magama. See eest oli tore õhtu.
Hommikul päikeselaigus ärgata on aga ülimalt imeline. Saan tunda end nagu kass, kes naudib kiirte paitust oma siidpehmel karval. Maaloleku värk - hommikul välja kempsu minnes oli lumi nagu lumepallisupp - selline vedel ja tükiline. Aga õhus oli tunda midagi uut - kevade lõhna. Võib muidugi olla, et mu nina mind pettis, aga tavaliselt seda ei juhtu. Nautisin istumist ja oma mõtete mõlgutamist ja minu jaoks ootamatult ei olnud enam ülsde külm. Kahju, et ei olnud võimalust kauemaks maale jääda.

Täna sain teada ühe toreda uudise - minu onutütar Kersti on juba 25-28 nädalat rase, seega on tulemas üks suvine beebi jälle:) Peaksin talle kohe külla minema. Käisin Tallinnas ju alles hiljuti, aga siis polnud mahti vaatama minna. Tal oli just uude korterisse kolimine käsil ja sünnipäev ka. Nii et nüüd tuleb plaani võtta külaskäik.

Tänahommikuse meeleolu tagajärjel otsisin talvekorterist välja ka oksakäärid, -tangid ja - sae. Lõikasin ära esimese õunapuu. Ülejäänud seitse on järgnevate päevade plaanis. Mängisin natuke ka kevadiste vetega - tegin labidaotsaga neile läbi jää ja lumelopa teed allamäge. Loodetavasti taheneb me majaesine siis kiiremini.
Üleüldiselt oli tegus päev - triikisin ja tegin süüa, kuigi õde oli kodus ja oleks võinud ka teha. Aga noh, oli selline tegutsemise tahe ja ei viitsinud temaga jagelema hakata:) Isegi hea ta suutis end kokku võtta ja paar asja ära teha, mida ema oli palunud.
Nüüd tuleb minna ja hakata naabrimemme korterit tühjaks tegema. Omanik tahab seda kätte saada. Lubasime, et teeme kiiresti. Edu mulle!

Mõtlesin, et kriban midagi. Käisin vahepeal kiire tiiru Tallinnas oma tädiperel külas ja lõpuks jõudsin külla oma sõbrale, kellele juba ammu olin lubanud külla minna. Ei saa kohe aru, kuhu kaob see aeg, et oma lubadusi tundub vahel võimatu täita. Nu oli tore - võtsin poest pudeli veini külakostiks, sõime liha ja salatit ning ajasime tunnikese paar juttu - väga tore oli.

Rääkisin ka oma ristiisaga telefoni teel ja sain teada, et teda pole hetkel võimalik kätte saada. Ta sai eelmisel aastal 50, aga kuna sünnipäevale ei saanud ma minna, lubasin läbi astuda mõni teine kord. Sama lugu - pole siiani suutnud leida aega, et seda teha. Kui aega on minul, ei ole teda kätte võimalik saada:)
Nüüd tundub, et võibolla läheb veel kiiremaks, kuna tuleb tööle minna. Vähemalt seni kui seda polnud, siis tuli midagi kohtumistest välja.
Täna käisin verekeskuses verd loovutamas. Üks mu sõber käib korraga nii Tallinnas kui ka Tartus verd andmas. Nüüd on tal plaan end lisaks Otepääle, Tallinnale ja Saaremaale ka Tartuga siduda ja osta endale siia korter. Nu eks ostku - ongi kellega vahel filosofeerimas käia! Hea veel, et ta pole tüüpiline mees - ta hoiab oma soovid vaka all ja laseb teistel tunda ennast sundimatult. Nu ühe sõnaga käisin koos temaga Tallinna ülikoolis ka kohvetamas - ta ei uskunud, et mul ta sünnipäev meeles seisab. 27.02 ja sündind 1963. aastal. Soovisin talle siis jõudu vanemaks saamise puhul ja vastupidavust sellega toime tulekuks:)

Käisin täna Tallinnast tulles ka matustel - hea et sai vanamemme viisakalt maha matta. Julm oleks lihtsalt üksiku inimese viimane teekond ilma saatjateta nagu vallasandil. koos kirikuõpetajaga käis matustel 10 inimest. Õpetaja veel imestas, et meie kui naabrid korraldasime matused ja tulime teda viimsele teele saatma.

Pühapäeval on valimised. Tean, kelle poolt hääletada - arvan ka et sel on mõte. Ei taha näha valitsuses üksteise mustajaid ja kristlased ning vene erakonnad oleksid ka imelikud. Loodan, et ka teised mõtelvad vahel nagu mina. Nii on võimalik kunagi muutuste tulek.