The summer has begun!

Nii suvi on nüüd siis jälle käes ja jälle kord on leitud põhjus inimestel rahulolematu olla. Nimelt liiga palav on ning tänu niiskusele veel hoopis raske.

Ega ma just kurta saa - algas tänane päev hommikul kell 6.45 kui uni lihtsalt lahkus mu silmadest ja väljas oli vaid +18C sooja. Nii et super mõnus hommik kohe. Kahjuks ei olnud sellele lisandunud mõnusat öist puhkust, kuna suleteki all oli võimatult palav magada. Ja sääski oli ka palju. Nii et õhtusest vannis ligunemisest tähtede (loe: äikesepilvede) all ei tulnud eriti midagi välja.

Eile õnnestus ka sel aastal esimest korda ujumas käia ja see oli küll nii mõnus kogemus, et süda lausa hüppas heameelest rinnus:) Nii poeetiline täna:)
Nu aga kahjuks lisandus sellele ujumisele ka mingil hetkel väike külmetus, nii et pean ennast hoidma, et tervis alt ei veaks.

Kella 14-st oli lihtsalt nii palavaks ilm läinud, et enam ei saanud tööd teha ega püstigi õieti olla ja siis otsustasin ma tasa teha öise ülaloleku. Siesta aeg!
Tõusin alles hetk tagasi ja nüüd pean jälle vaikselt hoogu koguma.

Ema küsis täna, et mida võiks sellise kuuma ilmaga süüa. Ei tea - kama näiteks või jahedat kisselli rabarberiga võibolla? Aga mul turgatas pähe hoopis mõte, et võiks oma organismile ühe puhastuskuuri teha ja veidike dieedil olla. Kunagi ma kuulsin, et on selline dieet, et päevakese ollakse lihtsalt vee peal, järgmise süüakse ainult natuke riisi ja siis teine päev veel ja juuakse kõrvale kahaneva kuu ajal mürke väljutavaid teesid (nt. nõgese tee) Seda meil aias jätkub, nii et päev paar veel ja saakski katset teha. Loodame, et siis selle pääle kokku ei kuku:)

Saarde tahaks ka õudsalt põgeneda, esiteks seal veits jahedam, seal on ka mere (mmm....:) ja meremehed ka:) Tegelikult lihtsalt on villand ühes kohas passimisest. Rutiin hakkab tapma!

Veel on vaja vastu pidada kaks nädalakest kuni 17. juunini ja siis olen vaba:)

Kevade imed

Eesti on maailmakaarti vaadates üks imepisike riigike. Tundub, et sõites ühest otsast teise ei ole midagi erinevat sel maal.
Kuid siiski - kasvõi kevad saabub Lõuna- ja Põhja-Eestis erinevatel aegadel. Mul väga vedas, ma arvan, kuna sain sel aastal nautida õunapuude õitsemist ja võililleväljade kuldkollast sära järgemööda nii siin kui ka seal:)
Imelik on see siiski - kuidas võivad nii väikesel maal nii suured erinevused olla?!

Ja ka päevad on Põhja-Eestis ikka tunduvalt pikemad. Esiteks hakkab hommikul vara valgeks minema ja valgus ajab tahes-tahtmata üles ning teiseks on õhtuti kauem valge ja ei taipa tööpäeva õigel ajal lõpetada. Või kas aias nokitsedes see üldse oluline on:)

Ühesõnaga vanaema juures on õunapuude õitsemise aeg praegu kuid Tartus algas see juba peaaegu 2 nädalat tagasi.

Üks imeilus mõte veel - kuulsin seda tuttavalt maastikuarhitektilt - Prantsusmaa linnades kasutatavat linnahaljastuses lillepeenardel kaarkollakat, mis näeb välja nagu rakvere raibe. Mõte on huvitav ja teiktab soovi seda katsetada. ainus küsimus on see, et kas ma olen õigel ajal kohal, et seemet koguda. Muidugi siis peab ka hoolas olema ja valmivad seemned enne pudenemist maha lõikama, et kogu see ilu võhama ei hakkaks:)

Asjatoimetused

Eilne päev oli tõesti selle aasta suve alguseks. Vähemalt Tartus oli ileilus ilm ja nahk lausa kiljus heameelest, et sai nautida ühekorraga nii päikest kui ka õhuvanni. Ennast ära ma ei põletanud, kuna kasutasin päiksekreemi, kuid esimesed randid on mul nüüd kahjuks juba olemas. Aga pole midagi lihtsamat kui neist lahti saamine - tuleb ju vaid Eeva ülikonnas maal ringi jalutada:)

Eile sain lõpuks kasvuhoone istutuslava vanast mullast tühjendatud ja uuesti täidetud komposti ja istutusturbaga. Nüüd kasvavad esimesed tomatitaimed ja salatitaimed ning saaki saab vast enne jaani juba. Kuna eesti suvi on nii heitlik, siis istutan lavasse ka lilli, sest siis saab "talveaias" istudes nautida ikkagi õues olekut ja ilu. Mu emal on tore hobi - ta korjab alati üles ilusa punase vana tellise kui see tal mõnel väljasõidul ette jääb:) Nii on meil juba kasvuhoones põrand poolenisti kaetud punase tellise parketiga.

Õunapuud õitsevad ja pirnid ka - ma leian, et poleks paremat aega Jaapani keisri külaskäiguks Eestisse.

Lähipäevil loodan korra linnast põgeneda ja vanaemale külla minna. Kahjuks tuleb mul Tallinnast läbi käia ja oma projekt kokku korjata. Muidugi on alati ka midagi head Tallinnasse minekus - seekord loodan lõpuks jõuda Bot.aeda ja võibolla ka loomaaeda. Aga kõike nii kui nii ei saa korraga.
Tegemisi on nii palju. et ei tea endiselt kust peale hakata. Lisaks koolitöödele on oma aed mis vajab pidevat hoolitsust.Peale selle tuleks tühjendatud kompostikasti asemele uus ehitada ja nüüd teeksin ma ta hoopis teistsuguse. Tuleb veel isa veenda, et mulle on materjali vaja ja siis ehitama:)

Igapäevane..

Käisin eile jälle Kuremaa pargis. Ikka veel imeilus park ja tekitab tahtmist sinna veelgi minna. Oli muidugi pikk ja väsitav päev - täis jooksmist ja puude latvade vahtimist ja andmete kirja panemist. Hea seltskond annab veel sellele palju juurde.

Aga õhtuks olin nii väsinud, et ei jõudnud seltskonnas istuda kui vennanaine oma sünnipäeva meie juures pidas. Sõin koos nendega ja siis vajusin täitsa ära. Tulemuseks oli see, et ei mäleta isegi, mida ma telekast vaatasin. Lihtsalt viskasin end pikali ja uimlesin.

Täna hommikul ärkasin selle pääle, et väljas paukus ja müristas selle aasta esimene äikesepilv. Nautisin voodis vedelemist veel paar hetke ja siis ajasin ennast üles. Ega ilm just ülevalolekut soodusta, aga pidin siiski tõusma.
Homme vaja jälle kooli minna ja selleks vaja ette valmistada veel mõned tööd ja asjad kokku panna. Tean, et mind ootab ees eksam ja praktika väljas. Loodan, et vähemalt tuult pole kui pargis olema peame ja et äike meid ei tabaks.

Sain postist kätte ka oma esimese tellimuse markidele. Nüüd võin öelda, et iseseisvumise ajast kuni 1995 aastani pole mul ühtegi marki puudus.

Nädala vahetusel kui Tartus oli imeilus ja soe ilm kaevasime õega aiamaa ära ja koos emaga sai 29 kartulit ja 5 meetrit porgandeid maha pandud. Viimane hetk oleks panna ka herned, oad, sibulad ja mõned kapsapääd ka:) Ka kilemaja vajab tegemist. Nii et endiselt kaob aeg ei tea kuhu.

Loodan, et kui selle sessi saan tehtud, siis ilm läheb ilusaks ja saan Saarde puhkama minna veidikeseks. Siis vaja projekt valmis teha ja võibolla hoopis Ameerikasse kolida;)
Eks näis....mõtteid ja soove on nii kui nii rohkem kui teostada suudaks!

Parginduse hoog

Nii...minu väike park on saanud alguse. Õigemini maa-alaliselt veel mitte (kuna puudub maalapp), aga taimekesi on juba küll. Eelmisel sügisel sai varutud veidi seemneid ja nüüdseks on juba mõned neist ninad mullast välja pistnud.
Praeguse seisuga on mul 4 punast tamme, 3 mandzuuria pähklipuud ja ostetuna veel punase ja lõhislehine kasepuu.
Eelmisel aastal praksis olles ostsin oma pargikese jaoks ka Sargenti õunapuu, ida-mariõunapuu (sort Hillieri), Amuuri toominga, Virgiinia toominga ja ebajasmiini.
Nii et nüüd oleks järgmisena vaja tõesti juba osat endale tükike maad ja hakata sinna looma oma unistuste parki koos pisikese kodu.
Rohkem taimi ma enam osta ei või, sest need veel mahuvad mulle pottidesse ära aga kui nad suuremaks kasvavad on häda käes. Ümberistutust ootab juba niigi palju taimi.

Kust saaks infot markide kohta?

Mu vanaisa oli suur markide koguja. Tema kogud sisaldasid väga palju erinevaid marke Nõukogude ajast ja ka varemast perioodist jne. Aga nendega juhtus see kole asi, et nad läksid jalutama.
Nüüd siis tänu oma mälestustele vanaisa kogusedt hakkasin koondama oma marke albumisse ja neid süstematiseerima. Kuna ma sellest veel midagi eriti ei tea, siis oleks tänulik kui keegi saadaks mingi lingi infoga.
Hakkasin peale eesti markidega, mis on ilmunud peale taasiseseisvumist. Praeguste andmetega on mul olemas 161 erinevat marki, mis seni on ilmunud ja tellitud on juba ka kõik mis on puudu aastatest 1992-1995. minu õnneks oli puudu vaid 19 erinevat marki või margiplokki.
Täna võibolla viitsin veel Eesti Posti kodulehelt välja kirjutada need margid, mida mul hilisemast perioodist pole. Tean, et seni ilmunud markide täielik kogu aastani 2005 maksab umbes 3100 krooni, seega tänu olemasolevatele markidele on kokkuhoid suur:)

Kuna vanaisa markidest suurem osa on kadunud, siis järgmisena hakkan süsteemi panema neid, mis vahetusvariantidena ja muul moel veel säilinud on. Huvitav on see igal juhul. Õnneks on temalt alles veel ka erinevad marke käsitlevad kogumikud.
Huvitav hobi igal juhul - ei võta eriti ruumi ja samas kergesti kätte saadav. Ma ei mõtle muidugi, et hakkan eriti väärtuslikke marke taga ajama.

Elukutsevaliku raskused

Mulle ikka aegajalt tehakse huvitavaid ettepanekuid ja küsitakse naljakaid küsimusi. Näiteks alles eile küsiti, et miks ma LOFO-le ei pildista ja jutte ei kirjuta? Või et miks ma ei tahaks ajakirjanikuks või lihtsalt kirjanikuks hakata. Veelgi naljakam on aga ettepanek minna juurat õppima ja advokaadiks hakata. Kes küll tahaks teiste seadusest möödajooksmistega tegelema hakata kui on võimalik luua midagi ilusat oma kujutlusvõime ja käte abil?

Ma siiani arvan, et minu otsus eriala vahetada oli täiesti õige! Millise positiivse laengu ma saan viibides ilusas aias, külastades botaanikaaedu, liikudes parkides jne. Loodan, et üks hetk on mul võimalus näidata, et ka mina olen võimeline midagi sellist looma, mis veel aastakümneid hiljem on nauditav ja väärtuslik.

Kuna mul nüüd juba kaks edukat võistlust (tegelikult kolm) seljataga on, siis võiks arvata, et nime levitamine või kontaktide levitamine tooks mul käed tööd täis. Võiks ju öelda, et pakkuge mulle võimalust end teie aias teostada. Arvan siiski, et pean veel õppima, sest nagu ma oma sugulasele rääkisin, enne seda kui osatakse teha midagi tõeliselt head, valmib terve ports töid, mis pole mitte nii head või on suisa kehvad. Muidugi oli meil omavahel juttu planeeringutest üldisemalt ja minu väide oli, et toetuma peaks pigem neile teooriatele, mis on ennast tõestanud läbi aastate, mitte minema kaasa mõtlematult ultramoodsate teooriatega. Ja mis peamine, alati peaks mingit teooriat kasutades rakendama oma kainet mõistust ja vaatama, kas kasutatav teooria oleks üldse rakendatav?

Nii ma siis otsin kogemustepagasit internetist ja loodan, et suudan ennast ükskord tõestada ka kõige keerulistemas küsimustes.

Ilus kellele, mis hinnaga?

Proovisin täna huvi pärast Philipsi Satinelle Sensitive´t. Kes ei tea, mis see on, siis ühe sõnaga öeldes, oleks see piinapink! Tegelikult küll on see epilaator, mis on välja mõeldud sadistlike meesterahvaste poolt. Ma ei saa küll aru, miks peaksid naised kannatama sellist valu, et olla meestele meelepärased? Leiutaks siis keegi hea meetodi, mis oleks valutu, toime oleks pikaaegne ja tegu ise oleks rahakotile kerge.

Hea küll, ma saan aru jah, et ega karvane naine ilus pole nagu karvane mees, aga kas ükski mees oleks nõus midagi sellist naise pärast taluma??
Nüüd on karanteeritus see, et sääred punetavad vähemalt pool päeva ja on valulikud. Kaua nad puhtad püsivad, seda näitab aeg.
Iga tahes tundub mulle vähemalt praegu, et sellist vidinat ma endale ise küll ostma ei hakka! Võibolla peaks proovima seda uut mee ja sidruni ja suhkru segu? Räägitakse, et see on praegustest variantidest kõige parem.

Nii et mehed - kui te tahate, et teie naised oleksid siledad ja pehmed, siis pange oma ajud tööle!

Avame paanikatoa!

Nii, nüüd siis tegin selle ära! Helistasin saadud kontaktile ja uurisin, et mis värk selle USA pakkumisega ikka on.
Asi algas nii - ükspäev tuli naabrinaine rääkima, et temal üks tuttav otsib ühele väliseestlasest perekonnale Eestist majahoidjat. Ja ta mainis mind sellele teisele inimesele. Sain kohe oma naabrinaiselt ka telefoni numbri, kuhu siis helistama pidin ise. Paar päeva läks seedimiseks, mõtlemiseks ning täna siis helistasin ja uurisin asja.
Nüüd ootan kirja sellelt kaugelt perekonnalt, et edasi uurida nende pakkumist ja sobivusel siis kokku saada ja paika panna kulgemised.

Võibolla on see see muutus, mis mind taga ajas juba tükk aega? Asi ei ole veel muidugi kindel. Kahtlusi tekitab see, kas julgen sellise muutuse ette võtta, kuidas jääb kooli lõpetamisega, mida arvavad sõbrad ja perekond jne.
Jätta maha kõik need inimesed kellest hoolin on väga raske. Samas muidugi on see võimalus, mis ei avane mitte igale inimesele. Kogemus oleks palju väärt ja peale selle saaks veel keele korralikult suhu.

Kaalun seda ja arvan, et küllaltki põhjalikult.
Mis oleks see, mis paneks mind jääma? Vanemate ja õe-venna soov vast mitte, sõprade vastuoleks võibolla. Perekonna loomine? Nu sellega ei tasu kunagi kiirustada, kuid hea põhjus oleks see küll.
Muidugi see lükkab ümber mu plaanid minna Säästva arengu instituuti õppima maastikuarhitektuuri. Õppida aga saaks vast ka USA ülikoolides.

Ma ei oska veel midagi arvata. Lasen uudisel veidi settida ja kuulan teie arvamusi hea meelega (või loen). Mis siis ikkagi saab, selgub arvatavasti kuu või pooleteise pärast.

Võistlustel 3. koht!

Olen ikka tubli küll! Nii hea tunne on kui esimesel suuremal oma töö kaitsmisel ja mõõduvõtmisel juba tegijatega sain ma siiski nii hea tulemuse! Olin muidugi seltskonnast peaaegu kõige noorem. Maarja vanust ma kahjuks ei tea, aga teised olid küll umbes 50-60 aastased!'
Nu igal juhul olen ma täiesti nõus sellega, et esimene koht läks Maarjale. Teise kohaga võiks ka rahul olla, sest lahenduses oli mõeldud ühele konkreetsele juhule. Õnneks olin kolmas mina ja see, mis minu seljataga, ei ole nii oluline.
Züriile meeldis väga mu valgustuse idee, aga selgusetuks jäid mille põhjal siiski tehti lõplik otsus. Tööde ideelise lahenduse hinnang peaaegu puudus ning meie koostatud hinnapakkumised olid täiesti mõttetud.
Igal juhul olen sellega rahul, et sain kogemuse võrra rikkamaks - ja peale selle olen varustatud terve hulga tööriistadega!
Kindlasti võtan osa ka järgmistest konkurssidest! Muidugi - järgmine on küll Alasti aedniku fotovõistlus - ei tea veel kas osalen.

Ilmad on praegu nii külmad, et kardan oma väikeste lillekeste pärast. Tuppa neid enam ei jõua tassida ja ka kohta ei oleks neile. Rääkimata muidugi sellest, et toas nad veniksid lihtdalt välja. Isa õnneks pani kasvuhoone kütte kui ma Tallinnas olin ja nüüd vast ei juhtu nendega midagi. Harjuvadki veidi jahedama ilmaga ja siis kui mõni peaks välja minema pole kahju nii suur.

Tööd on mul igastahes palju. Peaksin nädalaga ära lõpetama oma kursusetöö ja veel paar referaati, õppima ehituseksamiks, venekeelt jne. Loodan et siiski on mul aega ka veidi puhata ja kevadet nautida.
Eks näis - hetkel igastahes lund sajab ja õues küll olla eriti ei taha:)