Igapäevane..

Käisin eile jälle Kuremaa pargis. Ikka veel imeilus park ja tekitab tahtmist sinna veelgi minna. Oli muidugi pikk ja väsitav päev - täis jooksmist ja puude latvade vahtimist ja andmete kirja panemist. Hea seltskond annab veel sellele palju juurde.

Aga õhtuks olin nii väsinud, et ei jõudnud seltskonnas istuda kui vennanaine oma sünnipäeva meie juures pidas. Sõin koos nendega ja siis vajusin täitsa ära. Tulemuseks oli see, et ei mäleta isegi, mida ma telekast vaatasin. Lihtsalt viskasin end pikali ja uimlesin.

Täna hommikul ärkasin selle pääle, et väljas paukus ja müristas selle aasta esimene äikesepilv. Nautisin voodis vedelemist veel paar hetke ja siis ajasin ennast üles. Ega ilm just ülevalolekut soodusta, aga pidin siiski tõusma.
Homme vaja jälle kooli minna ja selleks vaja ette valmistada veel mõned tööd ja asjad kokku panna. Tean, et mind ootab ees eksam ja praktika väljas. Loodan, et vähemalt tuult pole kui pargis olema peame ja et äike meid ei tabaks.

Sain postist kätte ka oma esimese tellimuse markidele. Nüüd võin öelda, et iseseisvumise ajast kuni 1995 aastani pole mul ühtegi marki puudus.

Nädala vahetusel kui Tartus oli imeilus ja soe ilm kaevasime õega aiamaa ära ja koos emaga sai 29 kartulit ja 5 meetrit porgandeid maha pandud. Viimane hetk oleks panna ka herned, oad, sibulad ja mõned kapsapääd ka:) Ka kilemaja vajab tegemist. Nii et endiselt kaob aeg ei tea kuhu.

Loodan, et kui selle sessi saan tehtud, siis ilm läheb ilusaks ja saan Saarde puhkama minna veidikeseks. Siis vaja projekt valmis teha ja võibolla hoopis Ameerikasse kolida;)
Eks näis....mõtteid ja soove on nii kui nii rohkem kui teostada suudaks!