Ära helista mulle enam, ära smsi, kirjuta ega püüa kontakti luua! Sul pole selleks õigust! Mõtle oma maailm selgeks, sest ebakindel inimene toob kõigile vaid õnnetust ja ebaõnne. Mina ei taha rohkem selle kandja olla.
Palju peab ootama, et üks inimene saaks endast aru?????
Siin on piir....ja edasi lähen ma vaid siis kui SINA tead kuhu sa koos MINUGA tahad minna.
Hüvasti!
pühapäev, aprill 27, 2008
laupäev, aprill 26, 2008
Supilinna päevad
Täna olid jälle Supilinnas päevad....mis minul möödus küll vaovahel ja aias ringi tuustides. Imeilus päev, mida võiks veeta chillides oma kallimaga.
Nu ega minu päev ka halvem polnud. Kui eelnenud kak späeva olin vahtinud pilvitusse taevasse ja silmad olid juba kui jänesel, siis tänane päev mullas sonkimist mõjus mulle kui allikavesi kõrbesse eksinule. Silmad said puhata ja päike pani naha mõnust kiljuma.
Kuid...füüsiline töö, mis ajule puhkust annab mjub teistpidi kurnavalt. Tekivad mõtted, mille hea meelega nagu sääsepilve kätega eemale ajaks. Mõtted a la miks.... Teevad õhtuks tuju kurvaks. Ka see, et vennas oma pisitütre ja 8 kuud raseda naisega külas on, ei tee elu kergemaks.
Võibolla üks mõte, mis siiski rõõmu pakub (loodetavasti ka tulevikus) on laps. Paneks paika aja ja teeks ta valmis...küpse küpse kakku :)
Plaan igatahes küpseb juba!
Nu ega minu päev ka halvem polnud. Kui eelnenud kak späeva olin vahtinud pilvitusse taevasse ja silmad olid juba kui jänesel, siis tänane päev mullas sonkimist mõjus mulle kui allikavesi kõrbesse eksinule. Silmad said puhata ja päike pani naha mõnust kiljuma.
Kuid...füüsiline töö, mis ajule puhkust annab mjub teistpidi kurnavalt. Tekivad mõtted, mille hea meelega nagu sääsepilve kätega eemale ajaks. Mõtted a la miks.... Teevad õhtuks tuju kurvaks. Ka see, et vennas oma pisitütre ja 8 kuud raseda naisega külas on, ei tee elu kergemaks.
Võibolla üks mõte, mis siiski rõõmu pakub (loodetavasti ka tulevikus) on laps. Paneks paika aja ja teeks ta valmis...küpse küpse kakku :)
Plaan igatahes küpseb juba!
esmaspäev, aprill 14, 2008
Arhiivindus
Istun Kristiine keskuses, söön, joon kohvi ja mõtisklen päeva üle. Käisin Kukruse pargis esimest korda eelmisel reedel. Pidime minema, sest ei saa oma tööd lõputult tulevikku lükata. Alguses sadas vihma....terve tee Tartust kuni Jõhvini. Käisime vallavalitsuses ja kohtusime kontaktisikuga. Meeldiv inimene oli. Õnneks on neil eeskujulikult kõik materjalid (või siis vähemalt enamus) ilusasti arhiveeritud, mis teeb meie tööd muidugi lihtsamaks.
Siis kui vallas asjad korras ja kokkulepped tehtud, läksime sööma...Jõhvi kontserdimaja jättid küll vaid positiivse mulje ja köök oli seal kiire ja hea. Teenindusega jäin ka täiesti rahule. Siis kui kõht täis...muutus ka ilm ilusaks.
See tegi meie töö kohe lõbusamaks, sest olime juba taevasse vahtimisest lasknud oma tujul lageda.
Aga väljas oli külm, tuuline ja tõesti jube külm. Isegi lumepüksid tulid mõttesse.
Kuna ma juba olin "seal kandis", siis otsustyasin Kuusallu minna ja kuna ma sinna jõudsin, siis mõtlesin ka korra Tallinnast läbi hüpata ja siis oli juba mõtekas ka arhiivi minna. Mõeldud, tehtud!
Õnneks oli nii Muinsuskaitsearhiiv kui ka Riigiarhiiv lahti ja sain oma infi kätte. Nüüd olen jälle targem ja oskan otsida uuest kohast. Inimesed on reeglina meeldivad ja abivalmid. See on vahelduseks päris meeldiv. Nii on tunduvalt kergem toimetada.
Kui kohv saab joodud...ja mass väsitama hakkab tuleb tagasi vaiksesse arhiivi minna. Otsima helgemat tulevikku ehk!?
Siis kui vallas asjad korras ja kokkulepped tehtud, läksime sööma...Jõhvi kontserdimaja jättid küll vaid positiivse mulje ja köök oli seal kiire ja hea. Teenindusega jäin ka täiesti rahule. Siis kui kõht täis...muutus ka ilm ilusaks.
See tegi meie töö kohe lõbusamaks, sest olime juba taevasse vahtimisest lasknud oma tujul lageda.
Aga väljas oli külm, tuuline ja tõesti jube külm. Isegi lumepüksid tulid mõttesse.
Kuna ma juba olin "seal kandis", siis otsustyasin Kuusallu minna ja kuna ma sinna jõudsin, siis mõtlesin ka korra Tallinnast läbi hüpata ja siis oli juba mõtekas ka arhiivi minna. Mõeldud, tehtud!
Õnneks oli nii Muinsuskaitsearhiiv kui ka Riigiarhiiv lahti ja sain oma infi kätte. Nüüd olen jälle targem ja oskan otsida uuest kohast. Inimesed on reeglina meeldivad ja abivalmid. See on vahelduseks päris meeldiv. Nii on tunduvalt kergem toimetada.
Kui kohv saab joodud...ja mass väsitama hakkab tuleb tagasi vaiksesse arhiivi minna. Otsima helgemat tulevikku ehk!?
Tellimine:
Postitused (Atom)
