Arhiivindus

Istun Kristiine keskuses, söön, joon kohvi ja mõtisklen päeva üle. Käisin Kukruse pargis esimest korda eelmisel reedel. Pidime minema, sest ei saa oma tööd lõputult tulevikku lükata. Alguses sadas vihma....terve tee Tartust kuni Jõhvini. Käisime vallavalitsuses ja kohtusime kontaktisikuga. Meeldiv inimene oli. Õnneks on neil eeskujulikult kõik materjalid (või siis vähemalt enamus) ilusasti arhiveeritud, mis teeb meie tööd muidugi lihtsamaks.
Siis kui vallas asjad korras ja kokkulepped tehtud, läksime sööma...Jõhvi kontserdimaja jättid küll vaid positiivse mulje ja köök oli seal kiire ja hea. Teenindusega jäin ka täiesti rahule. Siis kui kõht täis...muutus ka ilm ilusaks.
See tegi meie töö kohe lõbusamaks, sest olime juba taevasse vahtimisest lasknud oma tujul lageda.
Aga väljas oli külm, tuuline ja tõesti jube külm. Isegi lumepüksid tulid mõttesse.
Kuna ma juba olin "seal kandis", siis otsustyasin Kuusallu minna ja kuna ma sinna jõudsin, siis mõtlesin ka korra Tallinnast läbi hüpata ja siis oli juba mõtekas ka arhiivi minna. Mõeldud, tehtud!
Õnneks oli nii Muinsuskaitsearhiiv kui ka Riigiarhiiv lahti ja sain oma infi kätte. Nüüd olen jälle targem ja oskan otsida uuest kohast. Inimesed on reeglina meeldivad ja abivalmid. See on vahelduseks päris meeldiv. Nii on tunduvalt kergem toimetada.
Kui kohv saab joodud...ja mass väsitama hakkab tuleb tagasi vaiksesse arhiivi minna. Otsima helgemat tulevikku ehk!?