Mõtlesin, et kas üldse täna midagi kirjutada...tunnet nagu õiget pole. Aga samas lihtsalt kellegile oma muret kurtma ka ei saa alati minna. Pole nagu õiget inimest käepärast.
Ootasin oma kallimat tagasi Eestisse, lootsin, et näen teda kohe kui ta tagasi jõuab. Aga asjad ei läinud nii nagu arvasin. Jätsin ära kohtumise oma sõbraga, kes üle pika aja linnas käimas oli ja nüüd istun ja mõtlen, et miks.
Naljakas on see, et nii väike asi mõjub! Lootused surevad viimasena, aga nad ikkagi surevad.
Kui pettume, siis milles? Küsimus, mille vastust tegelikult teada ei taha - iseendas.
Lootusetu juhtum....
laupäev, märts 29, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Mõnikord pole kõik nii, nagu tundub. Mõnikord, pole lihtsalr võimalik, see, mis südames. Siis ei jää muud üle, kui loota, et teine mõistab teist.
Ka lootusetute juhtumite puhul säilib lootus.
Postita kommentaar