Muusikat ja meeleolu

Kahju, et Prantsuse keelest aru ei saa...aga tõenäosus, et armastusest lauldakse on üpris suur! Millest veel laulda, kui mitte sellest?! Google tõlkeprogramm võimaldab muide mõistetavamasse keelde ka panna selle kauni laulu. "Sina oled minu....."



Pühendusega vastsetele miljonäridele!



Kevadele....



Kaunimast kaunim...Pärdi austajatele

Tume tulevik...

Tunnen, et midagi on elust puudus. Koolis on huvitav, tööl on pinget piisavalt, et rahuldada mu vajadused. Tunnen, et saan targemaks. Tekkivad seosed on kohati üllatuslikud ja seetõttu veel rõõmustavamad. Kuid siiski...midagi nagu poleks!
Viimasel ajal ei saa nagu kurta ka selle üle, et väljas käinud ei ole...olen. Isegi sõpradega olen koos olnud üle väga pika aja. Linnast välja saanud nii töös kui eraasjus.
Hea on, et tegevust palju ja enese peale mõtlemise aega vähe, muidu läheks küll vist lolliks. :S Eks see peasüüdlane ole ei keegi muu, kui järjest arenev kevad. Vähe sellest, et linnud kisavad, ka muu loodus näitab puhkemise märke. Ja seda on vahel raske näha. Mis siis kui..jne ...küsimustevool...

Kevad

Lume sulamise aeg...pungade puhkemise aeg...aeg päikese sillerdamiseks ja kõige/kõigi õitsemiseks. Meeldimise ja meelitamise aeg...igatsemise ja tunnete aeg. Aeg jagamiseks.
Mulle algab see päikese paistega, lumesulavete vulisemisega, jääpurikate kasvamisega...mulla lõhnaga...Linnud laulavad, või tegelikult lausa karjuvad, et tee silmad lahti!
Hinges hakkab pakitsema, ihalus tekkima...ootus..Tahaks linnast välja. Kuid tegelt on ka siin veel niikaua ilus kui tolmama ei hakka:)

Head kevade algust!

Täna oli fantastiline päev! Hommikul kui kellahelin sundis silmi avama, säras päike juba kõrgel ja esimesed kiired ulatusid paitama ka mu padjaserva.
Teadsin, et täna tuleb pikk ja väsitav päev ning särav päike muutis eesootava kohe helgemaks. Päev Õisus - minu teises kodus...
Igatahes olime terve päeva väljas ja vahtisime jälle taevasse, püüdes samal ajal ennast kaardil mitte ära kaotada. Õnnestus peaaeg täielikult - vaid mõnes piirkonnas tuli ahastus peale ja tekkis soov peast kinni hoides pargis ringi tormata ja api karjuda. See tähendab aga seda, et ees ootab vähemalt üks põnev käik veel! Järgmisel korral loodetavasti värvipihustitega:)
Igatahes ootas meid ees soe vastuvõtt majahaldjate poolt, kes sooja ruumi ja teed pakkusid. Tunne muutub igal korral tugevamaks, et ükskord ma leian endale ka selle koha....
Kontorisse tagasi saabudes ootas mind ees üllatus kaunite ja lõhnavate kevadlillede näol...mind oli meeles peetud! Tänud! Ilusat kevade algust pidajale!

Jällegi muusikat

"Ära vaata mind sellise pilguga. Meist ei saa kunagi intiimsõpru!" Nii öeldi mulle hiljuti, kui alustasin oma uut inimkatsetust. Huvitav on mängida inimestega ja vaadata, mis nad erinevates situatsioonides teevad.
Seekord oli katse selline - suunatud pilku oli pandud info "ma tahans sind kohe, sa ajad mu suu vett jooksma". Umbes midagi sellist, kuidas mehepojad vaatavad klubides naisi. Pilk, mis tekitab pigem õõvastust, kui ahvatlust järgi anda. Tean, kui ebamugav see olla võib ja tahtsin seda tunnet katsetada ka vastupidises vormis. Õnnestus ja edukalt! Sain vastuse, mille isegi oleksin andnud:D
Muidugi võib ju öelda, et see pole teise inimese suhtes aus, aga vahel ju võib. Ja ma ei tee seda tihti:) Vähemalt mitte omateada!

Palju õnne Nõukogude naistele!

Miks nii?! Sest ega mujal ju naistepäeva eriti ei tähistatagi. Vaevalt, et mõni araablane, hindu või hiinlane teaks, mis see tähendab. Ega ameeriklanegi mitte.
Kahjuks on ka see päev muutunud reklaaminduse läbi suureks tarbimispühaks - kõik teevad selleks päevaks "ettevalmistusi" parima hinna pakkumiseks ja tarbijate püüdmiseks.
Muidugi ei tähenda minu sarkasm selles kohas, et oma kallimale kingituse või lillede ostmises midagi halba on. Pigem on meelespidamine kiitust väärt. Eriti hinnatud on sellised teod, millest on läbi tunda tahet ja mõtet. Kellele meeldiks ikka saad "nänni", mis on lihtsalt esimesena poest kätte juhtunud!
Eile käisin vanal sõbral sünnipäeval. Ja praegu tundub mulle, et see on üks vähestest kordadest 10 aasta jooksul, kui koos tema ja ta teiste sõpradega istunud olen. Igal juhul, oli tore õhtu. Miks aga üldse sel teemal peatusin? Sest viisin talle suure kimbu kauneit tulpe, mille ostsin Kaubamajast. Bussilt tulles oli hea sinna sisse astuda ja võtta kohe kõik, mida vajasin. Lilled olid imeilusad, värsked, suure valikuga ja mis mulle imestust tekitas, ka poole odavamad kui Turuhoone ees!
Arvasin algul, et tegemist oli kusagilt sissetoodud lillesülemiga, aga minu meeldivaks üllatuseks oli tegelist Nurmiko lilledega.
Igal juhul hea meel! Ka temal muidugi, mis sest et lilli ta ei söö :D

Naised!

Tunnen ennast väsinuna. Jälle üle pika aja. Mitte füüsiliselt vaid vaimselt. Koorem, mis peal vajutab vahepeal vastu maad ja siis on jube tunne. Pean olema ilus ja tubli ja tark ja osav ja juhtima majapidamist. Ema teenib ja mina olen siis pigem see, kes toimimise eest hoolitseb. Nüüd jäin üksi kah - õde läks kaugele kaugele tööle ja uusi kogemusi otsima. Õige - kuna siis veel!
Aga osadeks asjadeks peaksid mehed olemas olema! Näiteks 3 tonni graanuli tassimine ei ole meelakkumine, keskkütteahju seadistamine ja puhastamine ka mitte, nagu ka vannitoa valmisehitamine...Õudne, tahaks vahel kurta, aga kellele?? See on selline asi, mida mõistab vaid peremees. See, kes ise on samas positsioonis. Sõbrad aitavad palju, kuid puhkuse saamine on keerulisem.
Tahaks leida enda kõrvale hea ja hoolsa peremehe. Tahaks leida inimese, kes tahab olla tugev ja võtta selle koorma endale. Siis saaksin mina olla see hea ja soe kaaslane, kes laseb peremehel puhata...

Talveakadeemia

Jälle kord on see lõbus talvine tudengiüritus läbi.
Muljed mitmetised - tudengite ettekantavad teemad ei läinud nagu päris teemasse mu meelest, kuid teised loengud olid meeliköitvad.
Kohale jõudsin plaanitust veidi hiljem - väike valearvestus, ja siis veel sai veidi tööd ka tehtud Tallinnas. Pesa sai kinni pandud ja siis minema lennatud veidikeseks ajaks. Õhtusöök ja gruppidega tutvumine läks ladusalt, diskor muusikat küll valida ei osanud, aga ega see põhiline polnudki.
Kadusime oma seltskonnaga tubadesse. Rääkisin Kadriga, kes vastas mu ootustele. Üli tore inimene ja huvitava lähtumisega ka maailma asjadele. Rääkisime pikalt ja see oli huvitav. Mingil hetkel otsustas tema magama heita plaaniga eksamiks õppida ja siis kolisin üle kõrvaltuppa teise seltskonna juurde.
Õhtu lõppes ikka nagu arvatud...joodud jookide uimastav mõju pani inimesed ettearvamatult käituma. Pole ma õppinud veel meestest ja nende mõttemaailmast aru saama. Või teine võimalus - pean parandama nende mõtete selgitamise meetodeid:S
Magama läksin 5:30 ja ei saanud ikka aru mis neil lahti on:)
Järgmisel hommikul juna 8 oli jälle tõusta vaja..ja siis hakkas tiksumine...aeglaselt ja pisitasa...tunnetus kummalisest kummalisem. Väike grupitöö...mõttelend kogu aeg kas väga kõrge või maadligi...siis saabus ootamatult õuna ja juba olidki õhtused esinemised käes. Inglise keel jäi küll hiina keele tasemele...peaaegu, aga vähemalt suutsin üleval olla. Nägin ka Taavit, kellega eelmisel aastal suhtlesime hetk enne bussidesse istumist ja kojusõitu. Seekord läks paremini - saime kokku keskel:D Järgmisel aastal võibolla juba õnnestub konverentsi alguses kohtuda:)
Suhtlus käis küll läbi väga pikkade juhtmete, kuid mul oli hea meel temaga kohtumise üle.
Õhtul mingil ajal hakkasime Etsiga ja veel mõnede (eriala)kaaslastega joonistama Padjalinna keskkonda, kus magamine peale lõunasööki leidis ma põhjendatud koha:) Unesegaste jutt ja joonistusviis...ülipikad sõnad, mis grammatikast teadagi ei tahtnud...Pildil on tulemust näha.
Magama saime sel öösel ca 01:30 ja hommik oli veel raskem...