Nii olen jälle Eestis ja tagasi hakkab tulema ka mu energia ja mõtlemisvõime, mis Türgis olles ja sealt tagasi jõudes vahepeal kadunud olid:) Juhtub vahel, või mis?
Igastahes alguses ma reisile minna ei tahtnud...mõtlesin, et miks ma peaks jätma maha nii huvitava ja toreda töökaaslaste seltskonna. Puudust nad minust muidugi ei tundnud aga ikkagi! Sel ajal kui ära olin jõudsid bossid ühe neist vallandada ja teine tegi autoga avarii. Õnneks jäid kõik inimesed terveks ja ainult aoto sai mõlkida.
Mina sel ajal aga tegelesin kuumusega harjumisega ja vähese une tõttu enese ärkvel hoidmisega. Ei ole mitte kerge peaaegu igal öösel koos noorema õega klubis tantsimas käia:) Õnneks oli seltskond turvaline, kuna nn. oma mees oli kaasas:) Hea küll..ta oli lihtsalt sõber hotellist, mitte mees:) See eest mõju oli tal olemas, kuna kohalikud ja turistidest playboy´d hoidsid hoolega meist kaugemale ja nii oli võimalik isegi tantsida.
Nägime paljusid ilusaid kohti - Pamukkale´d, Aspendost, Sidet, rahvusparke, kulla ja nahapoode jne. Oleks tahtnud isegi kauemaks jääda, kuna siis oleks aega olnud Kapadookias ära käia ja veel ka rannas lesida:) Ühesõnaga - väsitav (puhkus:)).
Tagasi Eestis olles tuleb hakata üle vaatama oma tulevikuplaane - kas minna pooleks aastaks USA-sse, käia korralikult ülikoolis, leida endale töö või minna hoopis mehele:) Arvan, et valiku neist ma teen üsna pea.
Muide...kingiks saadud Eesti parkide 1 raamat on väga tore:)
