Hiiumaa ja mida seal näha on

Käisin jälle Hiius. Ennist olen seal olnud kolmel korral, millest esimese puhul jäi meelde vihm ja võsa, teine kord lõppes Kärdla haiglas, kuna sai rattaavarii tehtud ning kolmas kord olin sõpradega Kärdla lähedal ühes turismitalus, millest on jäänud väga head mälestused (kahjuks ei mäleta koha nime:S).
Seekordne minek oli seotud suvepäevade pidamisega, millega oli juba kiire. Sügis ja uus hooaeg ju kohe algamas. Nu sai siis plaanid kokku pandud ning reedel sõitsime välja.
Esiteks tahaks kohe öelda, et see oli kõige lahedam Hiiumaal käik! Saime sõita ratastega, näha kaunist loodust ning uidata iseenda mõtetes. Sai mõnegi ilusa kogemuse võrra rikkamaks ning veedetud aega inimestega, kes on muutunud väga lähedasteks.
Kahju on sellest, et mu fotokas keeldus tegemast koostööd ning läheb nüüd garantiiremonti. Aga....ka teistel olid kaamerad kaasas, nii et piltideta ma ei jää.
Veidi vingu ka - Pihla tallu Kõpus ei soovitaks ma kellelgi minna (kui just lihtsat ja ilma igasuguste mugavusteta siledat telkimispinda vaja ei lähe). Saunaskäik oli kole elamus ning see jääb oma kummalisusega pikaks ajaks meelde. Samuti jäi meelde Haapsalus olev söögikoht (Õlletare vist), mis polnud ei mugav, hea söögi ega meeldiva teenindusega. Peaks vist hakkama tegema veidruste top 10-t?
Üldiselt aga võib igati rahule jääda - ilm oli suviselt soe ja sademeteta (lubati pussnuge ja väikseid poisse), Ristna tuletornist avanes imeilus vaade, Suuremõisa mõisa park oli kiirel vaatlusel võimas, Kristiina lambad olid lahedad ja kaaslastega veini joomine taevatähtede all oli südantsoojendav! Isegi kui nad laulsid "...umbrella...umbrella....kotid taha, kotid taha..."
Hea ja soe mälestus, mis endaga järgnevaks aastaks Inglismaale kaasa võtta!

Läksime!!!!

See on pühendus Külalistele. Lugu on nii hea ja samas on selle ülimas lihtsuses peidus minu soov jälle minna. Pilk vilksamas silmapiiri poole ja hull mõte kott pakkida ja kaduda süvenemas järjest suurema hooga.
Inglismaa, mis nüüd juba 100% kindlusega ees ootamas on küll üks võimalus, kuid ikkagi selline pigem paratamatu ja edasilükkamatu kindlusega lähenev elumuutus. Tahaks aga hoopis lihtsalt minna! Võtta elu just sellise lihtsana, et kõik mis vaja mahub seljakotti, hea oleks kaaslane, kes ei tekita stressi ning et kõik ööd ja neile järgnevad päevad oleksid KERGED!!