Kevade imed

Eesti on maailmakaarti vaadates üks imepisike riigike. Tundub, et sõites ühest otsast teise ei ole midagi erinevat sel maal.
Kuid siiski - kasvõi kevad saabub Lõuna- ja Põhja-Eestis erinevatel aegadel. Mul väga vedas, ma arvan, kuna sain sel aastal nautida õunapuude õitsemist ja võililleväljade kuldkollast sära järgemööda nii siin kui ka seal:)
Imelik on see siiski - kuidas võivad nii väikesel maal nii suured erinevused olla?!

Ja ka päevad on Põhja-Eestis ikka tunduvalt pikemad. Esiteks hakkab hommikul vara valgeks minema ja valgus ajab tahes-tahtmata üles ning teiseks on õhtuti kauem valge ja ei taipa tööpäeva õigel ajal lõpetada. Või kas aias nokitsedes see üldse oluline on:)

Ühesõnaga vanaema juures on õunapuude õitsemise aeg praegu kuid Tartus algas see juba peaaegu 2 nädalat tagasi.

Üks imeilus mõte veel - kuulsin seda tuttavalt maastikuarhitektilt - Prantsusmaa linnades kasutatavat linnahaljastuses lillepeenardel kaarkollakat, mis näeb välja nagu rakvere raibe. Mõte on huvitav ja teiktab soovi seda katsetada. ainus küsimus on see, et kas ma olen õigel ajal kohal, et seemet koguda. Muidugi siis peab ka hoolas olema ja valmivad seemned enne pudenemist maha lõikama, et kogu see ilu võhama ei hakkaks:)