Elukutsevaliku raskused

Mulle ikka aegajalt tehakse huvitavaid ettepanekuid ja küsitakse naljakaid küsimusi. Näiteks alles eile küsiti, et miks ma LOFO-le ei pildista ja jutte ei kirjuta? Või et miks ma ei tahaks ajakirjanikuks või lihtsalt kirjanikuks hakata. Veelgi naljakam on aga ettepanek minna juurat õppima ja advokaadiks hakata. Kes küll tahaks teiste seadusest möödajooksmistega tegelema hakata kui on võimalik luua midagi ilusat oma kujutlusvõime ja käte abil?

Ma siiani arvan, et minu otsus eriala vahetada oli täiesti õige! Millise positiivse laengu ma saan viibides ilusas aias, külastades botaanikaaedu, liikudes parkides jne. Loodan, et üks hetk on mul võimalus näidata, et ka mina olen võimeline midagi sellist looma, mis veel aastakümneid hiljem on nauditav ja väärtuslik.

Kuna mul nüüd juba kaks edukat võistlust (tegelikult kolm) seljataga on, siis võiks arvata, et nime levitamine või kontaktide levitamine tooks mul käed tööd täis. Võiks ju öelda, et pakkuge mulle võimalust end teie aias teostada. Arvan siiski, et pean veel õppima, sest nagu ma oma sugulasele rääkisin, enne seda kui osatakse teha midagi tõeliselt head, valmib terve ports töid, mis pole mitte nii head või on suisa kehvad. Muidugi oli meil omavahel juttu planeeringutest üldisemalt ja minu väide oli, et toetuma peaks pigem neile teooriatele, mis on ennast tõestanud läbi aastate, mitte minema kaasa mõtlematult ultramoodsate teooriatega. Ja mis peamine, alati peaks mingit teooriat kasutades rakendama oma kainet mõistust ja vaatama, kas kasutatav teooria oleks üldse rakendatav?

Nii ma siis otsin kogemustepagasit internetist ja loodan, et suudan ennast ükskord tõestada ka kõige keerulistemas küsimustes.