Nii, nüüd kui jällegi on kinnitust saanud väide, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad samamoodi kui mina, võib vist olla õnnelik:)
Olen alati arvanud, et teistmoodi olemine on hea ja vabastav, kuid kuualates kõrvalt vastupidiseid arvamusi on väga masendav. Positiivseid emotsioone tuleb aga ise esile kutsuda, et siin maailmas eksisteerida saaks.
Nii ka sellel pildil, mis tehtud umbes kuu tagasi - kas pole mitte veetlevad vormid ja värvid? On küll sügis, mis kipub masendust tekitama, aga päeast sellist elamust ununeb masendus pea.