Teretulemast kiirustav inimene!

Ei ole meist keegi vaba patust, mis paneb meid kiirustama. Kas te olete nii kindlad, et kunagi ei saa keegi teile öelda: "Aga sa jätsid mind, et teha midagi!"
Mul on ka järjekordselt ära kadunud võimalus öelda, et täna ma ei tee midagi. Küll on tegemist koolis, siis veel tööpostil (ma ei oska õppida ilma töökoormuseta vist :)), siis tahaks kodus teha midagi ja siis veel mehed....ilma nendeta poleks ju elus vürtsi:)
Aga kes palju teeb, see ka palju jõuab. Käisin näiteks ära Berliinis, kuhu tegelikult arvasin, et minna ei jõuagi ja et kas see minek üldse on usutav. Aga nagu näha olen sealt tagasi, üliheade kogemutega ja sooviga kindlasti tagasi minna. Kes tahaks hotellisoovitust, siis hotell Zoo oli super. Eriti toredad toad on viimastel korrustel ja tänava poolse paigutusega. Sealne vaade on vägev ja ehitis nii korralik, et alguses hirmu tekitanud linnaliiklus ei seganud mitte ühelgil ööl. Muidugi magama mindud sai ka üli hilja ja kaaslane oli ka väga mõnus. Vist ei ole ma jõudnud üles riputada oma pilte, kuid eks teen seda ka kunagi.
Tänu Berliinis käigule jäi mul aga üks koolitöö jälle viimasele hetkele - pidin kahe päevaga ära tõlkima 20 lk teksti linna ajaloost (ja uskuge, see ei olnud kerge tekst). See oli umbes nagu Sõrmuste Isand inglise keeles loetuna. Aga nagu ma ei väsi ennast kiitmast (sest kes teeks seda veel paremini - ma ju ei saa sellist kohustust teistele jätta ja ega ma ka kiitle väga), sain ma sellega hakkama ja ei pidanudki öösel üleval olema ja terved päevad sellega tegelema. Loodetavasti tundus ka õpetajale mu töö vastuvõetavana.
Saan ka oma töö eest esimese palgakese...pole veel palju midagi teinud, üks objekt ainult, millele tegin plaani digitaliseerimise )makstakse 2500.- kätte, mis arvestatuna töötundidega ei olegi väga niru summa:)).

Õpin kunsti ajalugu - endiselt väga huvitav, pean aga ütlema, et kuigi mul oli koolis väga hea õpetaja, ei mäletanud ma enam tema jutust tuhkagi (kõik oli mällu sööbinud kusagilt mujalt). Olen hetkel islami kunsti juures ja palju veel vaja läbi töötada (homme peaks olema eksam, aga mina lähen alles 14.01 kuna ei taha käega lööma minna). Käisin ka arhitektuuri ajaloos, mis pani mind nutma, kuna Mart Kalmu 20.sajandi Eesti arhityektuuri raamatut ei ole lihtsalt enam kusagilt saada. Aga ma nii tahaks seda endale.
Leidsin poest ka sellised raamatud, mida juba mitu aastat olen taga otsinud - A.Niine "Haljastaja käsiraamatu", "Eesti arhitektuuri ajaloo". Ja peale nende H. Sarapuu "Puude ja põõsaste paljundamise" ja "Dendroloogia" mis on täielikud klassikud ja pole mitte iial poest niiviisi kättesaadavad olnud!!!
Tulemas on ka aiakujunduse järgmine võistlus "Eesaed 2007", millest tahaksin osa võtta puhtalt enda proovilepanekuks. Eelmisel aastal läks päris hästi. Siis oli muidugi ka tase nõrgem, kuid ega sellest heidutada end tule lasta.

Tabletivõtmisest veel - pidin täna peaaegu C-vitamiini neelates ennast ära lämmatama. Läks jälle kurku ja jäi sinna kinni. Nii ebameeldivb. Ja teised ei saa aru, miks mulle ei meeldi tablette neelata. Eelistaksin ise igal juhul süsti. Aga olen elus, ehmunud küll, aga terve.
Ilusat jõuluaega teile kõigile. Eriti soojad tervitused mu sõpradele!!

NB! Pildil minu lemmikud Ištari väravalt. Minge kindlasti vaatama kui Berliini satute.