Naised!

Tunnen ennast väsinuna. Jälle üle pika aja. Mitte füüsiliselt vaid vaimselt. Koorem, mis peal vajutab vahepeal vastu maad ja siis on jube tunne. Pean olema ilus ja tubli ja tark ja osav ja juhtima majapidamist. Ema teenib ja mina olen siis pigem see, kes toimimise eest hoolitseb. Nüüd jäin üksi kah - õde läks kaugele kaugele tööle ja uusi kogemusi otsima. Õige - kuna siis veel!
Aga osadeks asjadeks peaksid mehed olemas olema! Näiteks 3 tonni graanuli tassimine ei ole meelakkumine, keskkütteahju seadistamine ja puhastamine ka mitte, nagu ka vannitoa valmisehitamine...Õudne, tahaks vahel kurta, aga kellele?? See on selline asi, mida mõistab vaid peremees. See, kes ise on samas positsioonis. Sõbrad aitavad palju, kuid puhkuse saamine on keerulisem.
Tahaks leida enda kõrvale hea ja hoolsa peremehe. Tahaks leida inimese, kes tahab olla tugev ja võtta selle koorma endale. Siis saaksin mina olla see hea ja soe kaaslane, kes laseb peremehel puhata...