Uudiseid Londonist

Noh, postistreik on nüüd läbi igatahes! Tegelikult juba nädala või nii ja nüüd jõuavad saadetud asjad ka meieni. Vahepeal oli täielik vaikus, aga nüüd on jälle uksetaga hunnik maas.
Mis siis veel? Sügis on lõpuks jõudnud ka Londonisse ja viimane suurem torm kiskus puudelt maha nende kirju sügisrüü. Temperatuurid on küll veel 10 kraadi ringis ja öösel miinusesse ei lange ka. Sajab, mitte küll kogu aeg, kuid siiski rohkem kui esimese kuu jooksul. Kõik lõhnab hoopis teistmoodi kui Eestis.
Igatsen vahepeal kodu järele ja kindlasti koduste järele. Õnneks on siin piisav tamp taga ning seetõttu ei jää oma mõtetega olemiseks eriti palju aega. Lihtsustab asja veidi, kuid samas on aega kogu aeg vähe.
Täna käisin üle pika aja Londonis ja külastasin Whitechapel´i galeriid. Igal juhul oli Sophie Calle näitus väga huvitav! Tema kohtumine võõrastega ning hüvastijätukiri boyfriendilt olid väga hästi üles ehitatud ettevõtmised. Kiri oli vist tõeline ning sellel põhinev näitus oli üles ehitatud 107 naise reaktsioonile, mis see kiri neis tekitas. Kokku oli pandud fotograafia, filmikunst ja trükitekstid.
Teine osa oli kohtumistest võõrastega. Näiteks oli üks osa näitusest üles ehitatud rohgireisi põhjal, kus ta jagas nädala oma kupeed umbkeelse venelasega. Siis oli veel talle antud üks ülesanne - muuta oma linn paremaks naeratades, muutes ühe koha (telefoniputka) puhtaks ja ilusaks jne. Väga teistmoodi üritus. Aga see mitmekihilisus ja uudsete mõttekäikude kajastamine oli minu jaoks väga põnev. Siis oli seal veel üks osa näitusest, mis kajastas ühe naise viimaseid hetki - viimast muusikapala, viimast külaskäiku, naeratust, sõna...südametukset. Väga kummalise tunde tekitas. Algul vihastas, aga päerast tutvustava teksti lugemist oli pigem hämmastav ja üliliigutav.
Muud täna teha ei jõudnud. Käisin ainult ühes hiigelsuures kunstitarvetepoes (Atlantis Art Materials). Pidin endale ostma A1 formaadis koti, millega oma kunstitöid ja plakateid kooli tassida ja hindamiseks sisse anda. Õudne, kui peaks veel teise sellise ka ostma! Esiteks muidugi hind (35 naela, ja see veel odav variant) ja teiseks see, et üks hetk peaksin Eestisse tagasi tulema ka oma kompsudega. Igal juhul on mul vähemalt üks olemas nüüd ja see on hea! Koolist ostes oleks asi maksma läinud ligi 50 naela!
Mõte muutub katkendlikuks, on aeg lõpetada. Kohtume pea (ca 1 kuu ja paari päeva päeast)!
Igatsen teie järele väga!