Käik arvutit ostma

Eelmisel nädalal tuli pähe, et nüüd olen ma valmis raha kulutama ja ära ostma endale täiesti oma arvuti. Kuna mul on korralikku graafikatööd teha võimaldavat arvutit vaja, siis see teadagi odav lõbu pole.
Muidugi on mul see raha olemas, nii et tarbimislaenu või midagi sellist otseselt vaja ei lähe. Võiks ju mõelda õppelaenu peale kui investeeringule tulevikku, aga tõenäoliselt jääb ka see ära (Laen on ikka võõra oma!!).
Rääkisin sõbraga kokku, kes on hea arvutitundja, et millist arvutit ma vajan ja millises hinnaklassis osta jõuaks. Otsisime eraldi ja koos...lõpuks tutvustasin talle oma valikut ja sain heakskiidu ja siis pidime kokku leppima aja kui seda reaalselt ostma läheme.
Nu reedel jõudis see plaan lõpuks sinnani, et laupäeval pidime kohtuma Tallinnas. Sõitsin siis peale kooli juba varakult Tallinnasse ja leidsin endale tegevust. Kohtusin ühe sõbraga, kes maja värvis parajasti, teisel oli nii suur nohu, et see kippus silmanägemist ära võtma (saadan sulle soojad tervitused ja loodan, et kiiresti terveks saaks). Kolmas keda kahjuks näha ei saanud oli koos oma naisukesega ka haigeks jäänud. Lõpuks veel sõitsin trammiga edasi-tagasi kuni öö mind tabas:)
Laupäeval varakult juba asutasin ennast poodi minekule ja valmistasin vaimu ette suuremaks rahakulutamiseks. Lootsin, et õhtu hakuks on mul uus pill käes ja saan alustada sellega lähemate tutvuste sõlmimist.
Nii see muidugi ei läinud! Kella 10 olin juba Nõmme keskuses kogu mu "maine varandus" kaasas ja võtsin suuna kesklinna. Alles siis taipasin helistada ja uurida, kuna ma oma sõbraga kokku saan. Nagu kahjuks selgus olime üksteisest mingil hetkel mööda rääkinud ja tema Tallinnasse ei tulnud. Nii oli mul üks ilus päev Tallinnas, kus mul polnud mingeid plaane, mida täitma oleks pidanud hakkama. Käisin siis vanalinnas, sain kokku tuttavaga, kellel oli sünnipäev (kinkisin talle üllatstemuna, kuna leian, et igas täiskasvanus peaks säilima veidi last) ja kolasin poodides.
See viimane ei paku mulle enam tükil ajal pinget...niivõrd ära tüütas see inimeste tung tarbima. Kahjuks oli mul kogu aeg kaasas 15 kilone varandusekott, mis tgi liikumise tülikamaks ja väsitas hoopis rohkem.
Arvuti jäigi seekord ostmata, aga võibolla järgmisel korral õnnestub ka see!