Venib tõesti, aga võitmisest pole juttugi!! Põhiliselt on tegemist siiski venimisega, veidi ka tulemisega. Sest reisilt ma ju tulin, koju ka tulin. Aga nüüd ainult venib.
Eks kõik tea seda, et kui midagi oodata, siis aeg kipub enne halvaks kätte minema kui oodatu pärale jõuab. Nii ka mul.....vaid ootan. Püüan küll oma aega täita igasugu asjadega, kuid mõtted on ikka sellepeal, mis juhtuma hakkab. Kui muidugi hakkab!
Aga see et asjad samaks ei jää, ei tohi ja ei saa jääda, on kindel.
Teen tööd....põgenedes hetkedeks....mõtlen ja siis jälle püüan oma pead tuulutada. Inimesed ümberringi ei suuda tuua mind reaalsusesse...vajun ikka oma ootusesse.
Pildil on üks loomake, kellega kohtusin kui Fes´is mööda vanalinna käänulisi ja järske, urge meenutavaid tänavaid ronisin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar