Mulle meeldib uidata. Nii linna tänavail, maal põldude ja metsade vahel, kui võõral maal võõraste inimeste vahel. Uitamine parkides on hingele palsamiks, siis kui tundub, et enam ei jõua. Kaunis on see hääbuv hiilgus Eestimaal! Esimene ilusam hetk on nüüdseks möödas, suur kiire samuti ja on tulnud võimalus korraks pildilt kaduda.
Lähen Mallorcale, täpsemalt siis Palmasse, oma õekesele külla. Pole teist väga ammu näinud ja ilma end koormamata kõige muuga, hakkab puudusetunne rõhuvaks muutuma.
Muidugi, hing ihkab ka eemale...reisima...tahtmine näha ja kogeda on suur...kirg peaaegu talsutamatu. Eks seda teavad kõik, kel nakkus...
Pole veel õieti reisiärevustki. Asjad sain pakitud, hommikul veel vaid mõni asi lisada. Peaks tegelema taustauuringutega, aga kas ja kuipalju jõuan, ei tea. Aega seal üksi ringi kolada peaks mul olema rohkem kui küllalt. Võtsin endale väikese eesmärgina sihiks koguda sealt võimalikult palju eeskujusid ja näiteid oma erialale. Tavaliselt on see põnev olnud. Päike ja rand tõmbavad kohalikust suusailmast erinedes ka, aga rannas lesijat must vaevalt saab.
Tagasi olen 26-ndal, peale väikest puhkust kodus, tahaks minna laulupeole, Saaremaale ja võibolla veel mõnda erilisse kohta. Aega sõpradele pühendada oleks ka vahelduseks vaja. Eks näis, kuidas jagub seda ajakest! Igal juhul olete mul meeles kogu aeg. Kohtume pea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar