Mu isa hakkas sügisel ehitama endale uut maja. Uut perekonda. Täna oli see päev, mil ta pidas oma uue kodu sarikapidu. Kohal olid töökaaslased, kallid inimesed, keda hästi tean, mina õega ja õemehega, ja tema uus naine. Või õigemini vana....vana, kuna ta on olemas olnud juba ca 10 aastat meie perekonna kõrval, nii kaua, et nende laps on juba 4-ne....ja vana ka ses mõttes, et enamus mehi otsivad endast nooremaid!? Ta polnud isegi ilus! Püüdsin olla rahulik ja viisakas, sest meid tutvustati esimest korda. Aga ei suutnud öelda midagi peale tere. Ka see tundus liiast!
Ma ei taha, et ükski laps peaks kunagi oma elus midagi sellist tundma! Hullumeelne oli näha kahjutunnet töökaaslaste silmis, juua viina ilma, et see pähe hakkaks! Küsimused tormavad peas ringi ja tahaks ära...
reede, detsember 19, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar