Kokkuvõte

Kohe kohe on jälle üks aasta lõppemas - vähemalt inimeste arvates tähtis sündmus! Enamuse eluseolendite seisukohast on 31. detsembri öö täiesti tavaline. Miski ei muutu. Millegi pärast on inimkond leidnud, et just see aeg on märk maas, kus vahetub aastanumber ja sellega saab üks periood läbi ning algab jälle uus.
Olen viimasel ajal külastanud sageli ühte tühja ruumi, millesse (või millest) viib palju uksi edasi. Kõik uksed kriuksuvad avanedes. Aegajalt avaneb mõni uks ja keegi astub sisse. Münikord ma tunnen tulijaid...siis mitte....aegajalt satun sinna ise ja olen seal üksi. Tahaks valgust sinna tuppa...kasvõi elavat küünlatulukest!
Aasta lõpp on alati minu jaoks olnud imelik...tekitanud igatsust...masendust...samas rõõmu, et sündmusterohkele aastale saab joone alla tõmmata. Ja alati ootab ees uus, ja võibolla hoopis hullem:) Ootan alati paremat!
Eelmisel aastavahetusel olin üksi kodus...iltusin katusel ja nautisin linna kohal sähvivaid rakette. Sooovisin, et mu ellu tuleks muutuseid. Ja nad tulidki. Mitte küll sellised, nagu oleksin võibolla täpsemalt soovides tahtnud. Igal juhul pakkusid need mulle rahuldust. Valu oli...oli õnne ja ilu...kõike, mis elus olema peab.
Sain see aasta mitme inimese võrra rikkamaks ja see teeb mind õnnelikuks. Ei kujutagi enam teistsugust elu ette! Õnneks, ei kaotanud ma kedagi...ainult muutunud on mõned olukorrad.
Aasta on läbi....uus aasta ees. Soovin, et ......