Nagu ükski heategu ei jää karistuseta, ei jää ka ükski hea soov tagurpidi pöördumata.
Üks sõber, pigem vist hea tuttav, tuli kurtma, et inimene, kes mulle väga kallis, on oma eluraskuste pärast talle kaela vajumas ja teda süüdistamas. Nu sain aru, see oli osalt ka minu süü, et otsekohene ja aus olen. Oleks pidanud jätma mõne asja välja ütlemata...
Helistasin oma kallimale. Sellele, kelle eest ma ennast varjanud olen ja proovinud minna lasta. Küsisin, mis lahti ja proovisin veenda, et kõik ei ole ta sõbra süü. Ei olegi, lihtsalt elu mängis nii asjad kokku. Ja siis muidugi pahandati minuga, kuna tunti survet.
Täna sain teiselt poolt samasuguse nätaka. Ainult kuna tundsin huvi, kuidas asjad on!?
Hea küll, eks inimestel ole omad mured, millest ma ei tea. Enam ma oma nina sinna ei topi, ega tunne teiste inimeste vastu elutervet huvi. Sõber või asi!
Eile ka teine jama. Tundub, et minu läbisaamine masinatega kisub jälle halvaks. Isegi lähedalolekust piisab, et nad vedru välja viskaksid. See oleks mu õpetajale lõppenud oma projekti hiljaksjäämisega:S Täna hommikul proovisin printida dokumenti - mu arvuti lihtsalt keeldus, ja ka teiste oma kui ma selle edasi saatsin. Väga pika pinnimise peale oli masin nõus seda printima.
Vahel tahaks ennast lihtsalt ära peita. Nähtamatuks teha või midagi sellist!
neljapäev, veebruar 19, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

1 kommentaar:
Postita kommentaar