Maailma kõige romantilisem koht

Eile oli pikk ja väsitav tööpäev. Kuigi peab tunnistama, et väga huvitav nii tegevuste kui ka kohtumiste poolest. Rakveres oli kohtumine. Nägin jälle Ülar Marki, kellega osutume nüüd kolleegideks?! Vähemalt teeme koostööd ühel teemal. Eesti on väike!
Eelmine kohtumine oli meil seotud noorte arhitektide kursusetöö avamisega. Ja koos olin ma seal hoopis teise inimesega kui eile. Imelik kui väikeseks osutub Eesti vahepeal?!
Aga oma kohtumistest ei tahtnud ma kirjutada. Kõik, kes mu teele on sattunud on seda pidanud tegema. Hea, kui need inimesed on targad ja huvitavad ja head jne...

Tahtsin kirjutada kohast. See koht asub Rakveres. Seal olles ei hooma linnalisust ja kiirust, aeg justkui seisaks ja sind valdavad tunded, millest aru ei saa. Seal võib tunda end nii väga väiksena kui hästi suure ja võimsana.
Käisime seal ka eelmisel korral. Jalutasime läbi ja tunnetasime selle koha jõudu. Seekord võtsime kätte julguse ja uurisime lähemalt pisikest linnupesa sarnast Villa Theresat.
Kannustas meis selleks sammusks meie orjapidaja - kõht ja keele kiusatus proovida midagi uut ja head.
Astusime sisse eesmärgiga vaadata hindu ja siis otsustada. Jäime hoolimata avanenud vaatest...
See on üks ilusamaid restorane Eestis. Maitseka kujundusega, mitte liiga ülepakutud, privaatne ja väga võimsas asukohas. Istusime lauataha, mis oli kaetud just meile. Vaade avanes aknast suurde ja võimsasse tammikusse, kus päevavalguse viimased helgid peegeldusid vastu sinisiniselt lumelt.
Ma olin koos inimesega, kes juhuse tahtel mu ellu sisse sõitis. Inimesega, kes mind mustast august eemale on hoidnud ja mu pimedasse talve valguskiire on toonud ja mind soojendanud. Sõbraga, kes vahel oma sarnasusega mind ikka suudab ehmatada, inimesega, kes avas ühe toa...
Mul oli au seal olla koos temaga, hea ja soe tunne, et seda jagada saime. See oli oluline meile mõlemale.
Kuid tema ei olnud see, kellega ma seda kohta seostasin, kellele ma mõtlesin ja kuhu mu unistused tormasid. Nii romantiline koht, lauake ja mugavad toolid kamina ees, kuumav teetass pihus...ja mu mõtted...teel.
Olin üks hetk valmis sealt välja tormama, hoolimata sellest, et olime tellinud. Tuju langes korrakss nullu ja vaevu suutsin end koos hoida. Õnneks sain sellest üle, mu sõber mõistis sõnadeta...Tänan et olid olemas!