Ma olen 26 aastat 8 kuud ja 9 pärva vana ja täna jõudsin selleni, et ostsin poest mullitaja ja tegin esimesed mullid juba poes!
Ei arva, et see oleks just midagi pöörast, aga vabastav oli see küll. Läksin ja istusin Laululavale, peaaegu kõige kõrgemale kohale päikese kätte ning hakkasin puhuma.
Täiesti üksi olin. Aga hea oli. Puhud ja vaatad kuidas vikerkaarevärvilised mullid muudkui liuglevad edasi ja kaovad. Langevad kiires muutsid muidu nii õrnad värvid sillerdavaks. Ilus oli.
Kindlasti oli see hea vaheldus igapäevasele kontoris istumisele:) Tundsin juba, et aju vajas restarti. Keegi nagu pigistaks ja sellest ei saa vabaks! Tänane sissetallatud rajast väljaastumine oli seega tervituseks!
Järgmisels eesmärgiks võiks siis olla nende mullide püüdmine pildile....
1 kommentaar:
Ma niii ootasin Sinult uut postitust. Sa oled ikka nii kift.
:)
Postita kommentaar