Nii...nüüd üle pika aja võib öelda, et koorem on õlgadelt langenud. Saan jälle hingata ja elada. Projekt on köidetud ja valmis sametkaante vahel üleandmiseks. Palju tööd on tehtud ja lõpuks sai asi valmis. Kui poleks olnud Etsi poleks jõudnudki! Tänud:D
Viimased nädalad hakkasid juba tervisele...kätevärinast olen juba lahti saamas....kohvisõltuvusest vist niipea mitte, uni on endiselt üheteemaline ja rahutu. Silmad ei kannata arvutiekraani ja hing tahaks kaugele ära!
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis sõidan varsti minema. Muidugi,....esialgu on lihtsalt plaan sõita....sihtkohti aga rohkem kui külastada jõuaks...
Pariis - Monet´ aiad, Maroko....India...Hispaania palverännak....ja veel Mehhiko...ühesõnaga - PÄIKE!
Raha tuleb vast ka...kaaslasi valiks seekord erilise hoolega, ja siis ees kõik tee on valla:D Täna oli esimene päev üle pika aja, kui sain tegeleda iseendaga...käisin raamatupoes ja Montonis...jõid "Tallinna Ülikooli" katuseall kohvi ja nautisin vaadet kaunile Tartu linnale...uitasin jõuluehtes kesklinnas ja kõrvetasin kuuma kohviga keelt. Nüüd ootab jõulukontsert Pauluse kirikus...ja siis kino vist. Puhkus on taevalik! Oleks vaid kellega seda jagada - keegi kes kallim kui ise...
Mõtted veel heitlikud...eks proovin siis uuesti kui suudan!
pühapäev, detsember 14, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

2 kommentaari:
jah, eks mitte miski ei asenda seda tunnet mida saad, kui jagad hetke inimesega, kes sulle kallim kui ise... pole päeva mida mööduks nii, et ei mõtle sellele, et sooviks jagada, jagada ja jagada. ja mis seal salata, tean, millest ilma olen, keda kõige enam igatsen ja ... millele loodan...
kus sa siis oled kui mitte oma kallimaga????
Postita kommentaar