Vaevatud

Nüüd tunnen, et olen väsinud. Vaimselt, füüsiliselt ja võibolla ka moraalselt. Pinged, mis projekti valmides mingil määral üleval hoidsid on kasunud. Kohustuslikud suhtlemised sellea seoses suheldud (vähemalt hetkeke), kool oma töödega ees kummitamas ja eilne pidu võtsid vist viimase jõu. '
Õhut oli pidutseda tahtjale hea....teistele uudistajatele mitte nii huvitav. Jõuluvana ületas kõik ootused ja tantsupõrandal piduõhutav uuskehastus pakkus piisavalt pinget. Võin peaaegu rahule jääda. Puudu jäi võibolla oodatud filmivaatamine väikeses seltskonnas. Võibolla oligi parem...tantsukeerutused ballipõrandal korvasid viimasel ajal väheseks jäänud liikumisvajaduse.
Täna lõunal tundsin aga, et enam ei jõua. Tahan linnast välja, veel parem kui Eestist minema, kuhugile päikserohkesse paika. Maroko...Egiptus...India...Kõik oleksid vast sobivad. Tahan tõmmata juhtme välja ja lasta pingetel hajuda.
Käisin Kukrusel - tööd üle andmas. Mõisapark meenutas kui muińasjuttu - härmand puude vahelt paistis kätte tükike härrastemaja....puhkamas oma lõputus rahus. Õhtuvidevikus kangastus silmade ette pilt tuledes säravast jõuluehteis pargist ja häälterohkest peahoonest.
Tahaks sellesse hetke...tahaks seda rahu, mis seal oli...kergendus teadmisest, et olen andnud endast oleneva, et tulemus saaks parim.
Pean leidma aja iseendale...sõitma minema...tegema pilte...olema meeletu...või keeletu...olenevalt siis kogemusest.