Valikud

Jälle on päevakorral minu lemmikteema. Mõtiskleda valikute üle oma elus.
Me kõik teeme neid - oskuslikumalt ja vähemõnnestunult. Kord kahetsedes ja samas jälle rõõmustades.
Siiani olen saanud hakkama. Raskeimad valikud senises elus on möödunud elusalt. Haridustee valik, elukutse või elamiskoht, inimesed keda lähedale lasta ja keda oodata. Kõigi nende valikute puhul on olnud nii õnnestumisi kui ka eksimisi.
Võibolla suurim oli armumine. Tegu ise - see tunne mis kõhtu liblikad ja aja unustama pani oli imeline. Armastuse tekitaja samuti. Suur ja karvane, minule ilus ja huvitav. Selline, kes võiks olla ideaal!
Kahjuks olukord ei lasknud meil kokku saada, et jääda. Põhjuseid oli palju ja pisaraid tõi see kaasa velgi rohkem. Neid küll ei valatud vaid neelati pigem alla - vaid nõrgad nutavad :S
Tegelikult oli lihtsalt nii valus, et enam ei tahtnud lõpuks. Lootus koos õnnelikuks saada kustus tasapisi. Seda ei söönud kaugus ja ajapuudus. See lihtsalt oli valus.
Nüüd on järel vaid mälestused. Aeg viib tasapisi tekkinud haavast soola ja laseb tunnetel paraneda.
Aga ma olen nüüd rahulik, võibolla isegi veidi õnnelik. Miks? Sest ilma valuta ei oleks ma ka armastanud. Lihtsalt kartes haiget saada, hoiame end liialt hoolsalt ja jätame oma elu elamata.
Kord andsin endale lubaduse - nautida iga hetke oma elust. Teen seda. Elan, sest tahan armastada, jagada, uskuda ja usaldada.